Kuidas suhtute: majandus vs. loodushoid?
Keskkond on meile kõigile väga vajalik! Eesti on Euroopas koos Soomega kõige väiksema CO2 jalajäljega riik, kui arvestada jalajälge ruutkilomeetri kohta! Eestis on kõige paremini säilinud liigirikkus ja meil on suure kaarega kõige rohkem kaitse alla võetud maad. Jah, mõnel liigil ei lähe võrreldes Euroopaga Eestis väga hästi ja selleks
on eelkõige maapiirkonnas elav inimene. Eesti SKT on alla Euroopa keskmise, maal kõvasti alla keskmise. Me ei tohi minna kaasa lubadustega, et vähendame CO₂ heidet 90 protsenti, teadmata, kuidas seda teha ilma majandust oluliselt kahjustamata. Peame liikuma vaikselt ja kindlalt mõistliku maailma suunas, et meie tarbimine oleks tasakaalus meie ressurssidega. Arvestades meile heldelt antud maad ühe elaniku kohta ei ole see ülemäära keeruline ülesanne.
Fossiilkütuste kasutamine põletamisega on kliimamuutuste üks põhjustaja, aga see on kaugelt keerulisem probleem, mida on vaja lahendada meie eksistentsi edukaks jätkamiseks. Eestil ei ole siin mõistlik olla esimene mitte piirangute, vaid innovatsiooni osas.
Põlevkivi on endiselt meie rikkus, peame lihtsalt liikuma sujuvalt üle CO₂ emissiooni neutraalsele keemiatööstusele. See on aga võimalik ainult siis, kui me ei lõpeta kaevandamist – ja põlevkivi ei saa teadupärast kaevandada natukene.
Olmejäätmed moodustavad Eestis ca 3 protsenti kogujäätmetest. Lahendus on eelkõige tööstuslike jäätmete ümbertöötlemine ja kasutusele võtmine.
Mida arvate energeetikast?
Mul on olemas plaan, kuidas saavutada tasakaalus elektrienergia tootmine nii, et
see oleks meile võimalikult soodne iga
päev ja iga tund. Seadusesse on vaja kirjutada, et ka elektrienergia lõpphind on tähtis, seda seal ei ole. Selleks on vaja päikese- ja tuuleenergiat, kus minu arvates toetusi ei ole enam vaja maksta. Lisaks on oluline, et oleks piisavalt juhitavat võimsust. Selleks on meil vaja taastuva energia salvestust, gaasijaamasid ja biokütustel töötavaid koostootmisjaamasid. Tähtis on, et kogu plaan oleks korraga laual, mitte ei otsustataks investeeringuid ühe kaupa. Olen täna arusaamal, et Eestile ei ole ka aastal 2035 elektrienergiat rohkem vaja kui 12 TWh. Praegu oleme kui näljased poes ja on suur oht pikaajaliselt üle investeerida, seda ühiskondliku rahaga. Lõbus lugu on ka see, et taastuvenergia toetused on kui salajane maksustamine, kulu katavad tarbijad, aga loodetava täiendava maksutulu saab riik. Tõsi, ka riik oleme siiski meie.
Mida ootate 2025. aastalt?
Alanud aastalt ootan eelkõige Eesti majanduse tugevnemist ja konkurentsivõime kasvu. Meie eesmärk on kahekordistada Eesti SKT aastaks 2035, mis tähendab,
et 2025. aastal peame nägema juba märkimisväärseid edusamme selle suunas.
Kokkuvõttes ootan 2025. aastalt, et Eesti astub kindlaid samme uue arenguhüppe suunas, mis viib meid lähemale eesmärgile: muuta Eesti parimaks elamise paigaks maa- ilmas. See nõuab nii avaliku kui ka erasektori pingutusi, kuid usun, et meie majandusplaan ja algatatud reformid aitavad meil seda saavutada.
Mida soovite oma toetajatele 2025. aastaks?
Soovin teile kõigile tulemuslikku uut aastat! Olgu 2025. aasta täis rõõmu, edu ja uusi võimalusi. Meie erakond Eesti 200 on pühendunud Eestimaa tuleviku loomisele ning teie toetuse abil saame koos saavutada suuri asju.
Jätkame koostööd ja arutelu, et tagada meie kogukondade heaolu ning keskkonnakaitse. Teie arvamus on meile tähtis, seega ootan põnevusega meie edasisi kohtumisi ja dialooge.
Olge terved ja õnnelikud!
Aitäh Teile, Tarmo Tamm!
Aitäh ka minu poolt! Koos saame teha Eestist veelgi parema paikkonna elamiseks!