Millised on Teie uued ideed, mis tuleks ellu viia?
Fosforiit ja haruldased muldmetallid – fosforiit ja haruldased muldmetallid Lääne-Virumaal võivad teha meie maakonnast
Eesti kõige jõukama piirkonna ja ka Eestile tervikuna saavad just need maavarad anda sisse uue hoo. Muldmetallidele üles ehitatud tööstus on täna Euroopale tähtis, seda targalt rajades on meil kasutada meeletu ressurss. Vast on palju unistada Lääne-Virumaal moodsast kiibitööstusest, aga sihid peaksidki olema kõrged. Kiibitööstus on näiteks üks Taiwani julgeoleku garantii, sama võiks olla Eestis. Sellist olulist investeeringut on meie liitlased kindlasti meelsamini kaitsmas. Loomulikult ei saa asuda maavarasid ammutama ilma kohalike inimeste nõusolekuta ega nende huve eirates.
Ringmajandus – vajalik selleks, et ei peaks sirutama kätt kogu aeg uute ressursside järele. Kõik toorained veidi kuluvad, aga suures plaanis saab väga paljut uuesti ja uuesti ümber töödeldes jälle ja jälle kasutada. Täna on võimalik ringkasutada nii paberit kui ka tekstiili, aga palju muudki. Ettevõtted, kes siin edukad on, võivad jäätmeprobleeme lahendades kergesti vallutada kogu maailma.
Parim näide ringmajandusest on puidu pikaajaline kasutus hoonetes, mööblis jne. Loodus seob iga päev süsinikku meie metsadesse ja hiljem puidu kõdunedes süsinik jälle ühineb hapnikuga ning lahkub CO₂-na atmosfääri, et olla toiduks uutele taimedele. Kuna oleme aga maa seest kaevanud ja pumbanud välja palju seal peidus olnud süsinikku, on CO₂ tase märkimisväärselt tõusnud. Hea plaan on osa süsinikust ringlusest välja võtta ja paigutada see näiteks hoonetesse. Sisuliselt saab puidust teha kõike seda sama, mida naftastki. Puidust ehitamine on Eestile hea mitmetel põhjustel: raha jääb Eestisse; kompetents soodustab eksporti; puit aitab ladustada süsinikku; uuringute kohaselt on puidust ehitatud hubasel keskkonnal oma mõju: haiged paranevad kiiremini ja lapsed õpivad paremini.
Mida arvate automaksust?
Automaks on oma olemuselt õiglane maks, aga seda vaid linnades.
Maksustama peaksime eelkõige pahesid ja saastamist, ülemäärast tarbimist juhul, kui
on ka alternatiive. Linnades on probleeme autode liikumisega, parkimisega ja ka visuaalselt reostavad nad meie elukeskkonda. Lisaks müra, tolmu ja CO₂ reostus. Samas on olemas ühistransport, mis annab inimestele võimaluse liikuda ka ilma autota. Maal seevastu on auto omamine ainuvõimalik liikumisviis, ka CO₂ emissioon ei ole probleem. Valdavalt on nii, et taimed on selle CO₂ enne ära söönud, kui auto kilomeetri kaugusele on jõudnud; puhta õhuga ei ole täna aga Eesti maapiirkonnas mingit probleemi. Auto hoovis hoidmine ei ole samuti probleem.
Milline peaks olema riigi roll majanduses?
Riik peaks tõmbama kokku oma kulusid,
ent see pole teostatav, kuna mõned võimuerakonnad ei tule sellega kaasa. Seega ongi ainus võimalus teha kõigile ministritele, jah loete õigesti, võrdselt kärpeid. Ei ole mõistlik, aga ainus, mis töötab. Lahendus oleks vast ka paariks aastaks tehnokraatlik valitsus iga kümne aasta tagant.
Alternatiiv maksustamisele oleks täna pensionide ja sotsiaaltoetuste vähendamine, seal on suur raha peidus. Loomulikult leidub igal pool riigi raha hoolimatut kasutust, aga see on loodetavasti siiski marginaalne.
Riik peab vastutama innovatsiooni eest. Vähemalt mingi osa ametnikke peaksid olema ise ettevõtluskogemusega, vastutanud ettevõtte käekäigu eest, maksnud töötajatele palka, tegelenud ise innovatsiooniga, maksnud makse jne – et suuta riigi tasandil häid otsuseid teha ja neid ellu viia. Minu arvates peaks rohkem toetama edukate eksportivate ettevõtete investeeringuid, ametnike soov ettevõtjaid aidata ja koolitada kõlab kahjuks kohati naljakalt. Sa ei suuda olla edukas ja oma tooteid eksportida, kui sa ei valda oma ala. Kuidas saab tulla keegi tark kõrvalt ja sind õpetada, no ei ole mina aru saanud. Siin on ka üks põhjus, miks Läti ja Leedu hetkel kiiremini edenevad kui meie siin Eestis.
Ametnike armee – mida sellega peale hakata?
Usume rohkem oma kodanikke ja vähem reegleid, mis selgitavad meile, kuidas elada. Võitlen sellega vapralt iga päev, olgu see siis ametnike soov ettevõtjaid aidata ja kehtestada täiendavat audiitorkontrolli ettevõtetele, kirjutada seadustesse, palju peab biogaasi kasutama või kuidas õiglast konkurentsi tagada. Kõik õilsad eesmärgid, aga usun kindlalt, et inimesed ja ettevõtted suudavad ise mõistlikult käituda. Ei ole vaja ametnikku, kes seda kontrolliks ja korraldaks maksumaksja raha eest. Mida vähem reegleid, seda rohkem inimesi saavad panustada ka ettevõtlusesse.
Valimistest – kes peaks KOVi valima ja kes mitte?
Lihtne vastus: kohalikku omavalitsust peaksid valima Eesti Vabariigi kodanikud ja EU ning liitlasriikide kodanikud. Hallipassimehed ei peaks saama valida. Eesti põhiseadus on kirjutatud väga heade kavatsustega ja võimalus osaleda demokraatias on antud kõigile inimestele, kes siin elavad. Usun, et omal ajal kirjutatuna oli see õige. Täna on olukord teine ja karta on, et pikaks ajaks. Me ei saa lasta valida endale juhte inimestel, kes ei ole soovinud pikaajaliselt siin elades pingutada Eesti kodakondsuse nimel. Mõnedes kohtades on see tähtis ka eestikeelsele haridusele ülemineku soovi kontekstis.