Skip to main content

Mis on tehtud?

Andsin oma valimispiirkonna, Lääne-Virumaa inimestele aru, mida olen suutnud möödunud pooleteise aastaga Riigikogus korda saata.

Valija küsib: „Olete toonud Eestisse viimase 25 aasta kaks kõige suuremat muutust, mida poleks Teieta sellisel kujul toimunud. Kuidas kommenteerite?“

Eestikeelne haridus – ühine eestikeelne haridus ei ole mitte ainult keele, vaid ka arusaamade ja mentaliteedi küsimus. Loodetavasti saab uus põlvkond kasvada tervikuna eestimeelse ja -keelsena. Ühised arusaamad võimaldavad kõigi eesti inimeste võrdset osalemist ka majandusliku heaolu loomisel.

Abieluvõrdsus – nüüd saavad kõik inimesed abielluda, olenemata nende seksuaalsest sättumusest. See näitab, et meie ühiskond austab inimeste vabadust teha oma elus isiklikke valikuid. Oleme sisenenud oma liitlastega samasse kultuuriruumi ja eemaldumas bütsantslikust arusaamast, kus valitsejad räägivad meie tavadest ja kommetest ning nõuavad nende vastuvaidlematut täitmist. Õhk on puhtam ja ühiskond vabam. Me ei taha, et riik või ühiskond ütleks inimestele ette, kuidas nad peavad elama. See on oluline samm vabaduse ja võrdsuse poole. Paljud arenenud riigid on selle sammu juba teinud ja nüüd oleme meiegi jõudnud samale tasemele.

Mis Te Lääne-Virumaa jaoks ära teinud olete?

Ma tooksin esile neli peamist läbimurret:

Maamaksu kompenseerimine looduskaitseliste maade soodustuste eest – riigi poolt valitses ebaõiglus, riik andis soodustuse looduskaitseliste maade omanikele KOV-i arvelt, see sai korda. Looduskaitselised alad ei koorma enam kohalikke eelarveid nii palju kui varem, andes valdadele rohkem ressurssekohalikke eelarveid nii palju kui varem, andes valdadele rohkem ressursse kohalike teenuste ja projektide toetamiseks.

Triin Toming (Haljala abivallavanem) kinnitab: „Haljala vald on pikka aega tundnud ebaõiglust, kuna looduskaitsealuste maade maamaksu riik ei kompenseerinud. Tänu meie piirkonna esindaja Tarmo Tamme järjekindlale tööle on see probleem nüüd lahendatud. Alates tulevast aastast kompenseerib riik Haljala vallale maksust saamata jäänud tulu, mis ulatub ligikaudu 160 000 euroni. See on oluline samm valla jaoks, kindlustades paremad võimalused kohalike vajaduste täitmiseks. Täname kõiki, kes sellesse protsessi panustasid!“

Relvaloa taotlemise ja pikendamise tasu suurendamine – relvalubadega seotud tasusid plaanis valitsus tõsta massiivselt. Relva olemasolu on nii jahimeeste kui ka teiste Eesti kodanike jaoks tähtis osa identiteedist, samuti aitavad relvad suurendada kodanike kaitsevõimet. Kahju, kui riik seda ei väärtustaks.

Tõnis Korts (Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht) teeb ülevaate: „Tänan Teid Eesti jahimeeste nimel, et võtsite kuulda palvet aidata meie kogukonda. Teie olite see inimene riigikogus, kes kuulas meid ära ja tegi endale teema selgeks ning viis selle otsustajateni. Samuti suutsite ka teistele otsustajatele selgitada, miks plaanitud riigilõivude tõus inimestele üle jõu käib ja kuidas selline tõus meie elu ja majandust negatiivselt mõjutab, näiteks sigade Aafrika katkuga. Selle selgitustöö tulemusel tõusid meiega seotud toimingute riigilõivud esialgselt plaanitud viie korra asemel kaks korda.“

Maakonda tulu toomine – kohaliku kasu olemasolu kõiges, mis maapiirkonnas toimub, on minu jaoks väga oluline.

Jaanus Purga (Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja 2023–2024) kirjeldab: „Virumaaon aastakümnete jooksul palju panustanud Eesti riigi heaolusse ning pikalt-pikalt on siit võetud palju rohkem kui siia tagasi on tulnud. Traditsiooniliselt on Virumaalt riigikogusse kandideerijad valimiste eel rääkinud sellest, kuidas nende poolt ellu viidavad tegevused ja planeeritavad seadusemuudatused hakkavad tulevikus õiglasemalt jagama ning tagasi andma Virumaalt aastakümnete jooksul viidud jõukust. Samuti traditsiooniliselt on sellised jutud jäänud soiku kuni järgmiste valimisteni. 2024. aasta lõpus toimus siiski positiivne läbimurre – keskkonnatasude seaduse muutmisel otsustati IdaViru maakonna ettepanekul ning riigikogu liikmete mõjusal koostööl osa põlevkivi poolkoksi ja lendtuha ladestustasust suunata läbi KIK-i fondi otse tagasi maakonda ning 2024. aasta suvel see seadusemuudatus ka jõustus. Selle maakonna jaoks olulise tähendusega muudatuse selgitamisel riigikogus ja komisjonides oli heaks toeks Tarmo Tamm Lääne-Virumaalt.“

Raielubade probleemide lahendamine – raielubadega seotud probleemid on olnud pikaajaline mure paljude metsaomanike jaoks. Olen aktiivselt töötanud selle nimel, et lihtsustada raielubade saamise protsessi ning tagada, et sama loaga saab järgmisel aastal edasi minna. See muudatus aitab metsaomanikel paremini planeerida oma tegevusi ja tagab, et metsade majandamine oleks sujuvam ja efektiivsem.

Ando Eelmaa (Erametsaliidu juhatuse esimees) kinnitab: „MetsateatisteAndo Eelmaa (Erametsaliidu juhatuse esimees) kinnitab: „Metsateatiste riigilõivuga maksustamise menetlemisel püüdsime Erametsaliidu poolt eelnõud metsaomanike jaoks veidi soodsamaks kujundada. Tegime mitmeid ettepanekuid, millest olulisemad lõpuks ka püsima jäid. Tarmo Tamm jagas meie muret ning tegi riigikogus tööd selle nimel, et metsateatised kehtiksid kaks aastat ja riigilõivu tasumise kohustus rakenduks vaid uuendusraie korral.“