Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
KONKURENTSISEADUS
Seisin konkurentsiseaduse vastuvõtmise ajal selle eest, et Eestis ei kujuneks välja ettevõtjate inkvisitsioon ametnike poolt ning et aus ettevõtlus ei muutuks juhuslike ja hägusate reeglite ohvriks.
Põhiargumendid:
1. Enamik ettevõtjaid ei ole pätid.
Konkurentsiõiguse rikkujad moodustavad marginaalse osa ning nende karistamine ei õigusta kõiki ettevõtjaid puudutavate karmide ja ebamääraste reeglite kehtestamist.
2. Õigusnormid on liiga hägusad.
Konkurentsiõiguse rikkumise piirid on ebaselged, mistõtt võivad rikkumised tekkida ka tahtmatult ja igapäevase äritegevuse käigus.
3. Paralleel rahapesu tõkestamisega.
Nii nagu rahapesureeglid on üksikute rikkujate tõttu muutnud ausate inimeste elu põhjendamatult keeruliseks, ähvardab ka uus konkurentsiseadus panna liigse koormus ausatele ettevõtjatele.
4. Eesmärk ei peaks olema trahvide kogumine.
Konkurentsiõiguse eesmärk peab olema toimiv konkurents ja majanduse areng, mitte suur hulk süüdimõistvaid otsuseid või rekordilised trahvid.
5. Oht põhiõigustele.
Eelnõu seab kahtluse alla mittesüüstamise privileegi, sundides ettevõtjaid sisuliselt iseenda süüd tõendama, mis on vastuolus õiguse aluspõhimõtetega.
6. Euroopa praktika ei nõua sellist lahendust.
Olemas on alternatiivseid ja tõhusamaid menetlusviise, mis võimaldavad konkurentsiõigust rakendada ilma põhiõigusi rikkumata.
JÄÄTMESEADUS
Jäätmeseadus puudutab meid kõiki ja on saanud uue kuue. Sisuliselt võib küll öelda, et tegemist on esimese etapiga – kuidas jäätmed kokku koguda. Teine etapp tuleb järgi ja on isegi olulisem: kuidas kogutu taas kasutusse võtta. Biojäätmetest saab teha biogaasi ja komposti, plastist graanuleid uute toodete jaoks jne. Tegemist on pika ja keerulise protsessiga õiges suunas, millega paratamatult kaasnevad ka väikesed segadused. Oluline täiendus on ka vaba konkurents selles sektoris, ehk sisetehingute keelustamine.
Vabadused ja inimõigused
Oluline samm on olnud abieluvabaduse kehtestamine, mis ei kahjusta kedagi, aga teeb rõõmsaks paljud. Järgmise teemana peaks algama avalik arutelu eutanaasia seadustamise üle koos võimaliku rahvahääletusega. Minu jaoks peab inimesel olema õigus otsustada oma elu üle – ebaõiglane on sundida raskelt haiget inimest kannatama ilma paranemislootuseta ja vastu tema tahtmist. Varasematest sammudest pean oluliseks eestikeelsele haridusele ülemineku algust, sest ühiskonda ei saa kaasata neid, kes ei mõista riigikeelt. Vabadusi saab nautida vaid siis, kui on tagatud minimaalne majanduslik heaolu ja iseseisvat mõtlemist toetav haridus; seepärast hoiavadki diktatuurid valdavas osas inimesi vaesuses ja propaganda mõju all.
Trahvid ja mõistlik käitumine
Ametnike soov suurendada trahve ja sundi on massiivne. Peame seisma sellele vastu, sest muidu jääme ametnikkonna suva meelevalda ja see ei ole kindlasti riik mida soovida.
Metsandus ja energeetika
Aasta 2025 möödus uue koalitsioonilepingu sõlmimise ja elluviimise alustamise tähe all. Metsanduses on minu jaoks oluline selgus: 70% metsamaast peab olema vabalt majandatav, ülejäänud 30% võib seejärel rakendada elurikkuse ja muude eesmärkide tarbeks. Energeetikas on lahendus lihtne: päikeseenergia, maismaatuul, akud ja suuremahuline energiasalvestus saavad katta umbes 70% Eesti energiavajadusest. Ülejäänud 30% peab olema juhitav toodang kohalikel toorainetel (puit, põlevkivi); ei ole mõistlik eelistada imporditud fossiilkütuseid kohalikele. Elering peab investeeringute kavandamisel arvestama energia lõpphinda tarbijale ning see põhimõte tuleb seadustada, nii nagu oleme kokku leppinud.
Biomajandus ja ringmajandus
Olen hoidnud fookust biomajanduse suunas liikumisel. Hoonete ehitamine maksimaalselt puidust toetab maapiirkondi ja aitab siduda CO₂. Biomassi käsitlemine tulevikuressursina ning ringmajandus laiemalt peaksid olema Eesti majandusliku edu nurgakivid.
Globaliseerumine ja ränne
Globaliseerumine looduses ja inimkonnas on paratamatu: liikumisvõimaluste areng kiirendab kultuuride segunemist, ka liigiline kooslus muutub – mõned liigid kaovad, teised kohanevad. Evolutsioon kiireneb ja maailm tervikuna muutub liigirikkamaks; inimesed, taimed ja loomad liiguvad sinna, kus ellujäämise ja arengu võimalused on paremad, sealhulgas kliimamuutuste mõjul.
Eesti roll muutuvas maailmas
Eestil on kohustus hoida oma kultuuri, olles samal ajal avatud neile tulijatele, keda siia soovime. Meie asukoht on elamiseks soodne, kuid peame hoolikalt valima, keda oma kultuuriruumi laseme, ja valitud inimesed kiiresti lõimima – eestikeelne haridus on siin võti. Isolatsioonis püsimine ei ole võimalik; peame käima muutustega kaasas, mitte nende eest põgenema.
Henrik Välja /Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht:
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tunnustab Riigikogu liiget Tarmo Tamme järjekindla ja sisulise panuse eest bio majanduse edendamisse Eestis. Tema töö poliitikuna, seistes ettevõtetele vajaliku õigusselguse ja investeerimis kindluse eest, on olnud määrava tähtsusega sektori pikaajalise arengukindluse tagamisel.
Eriti oluline on Tarmo Tamme roll metsaseaduse muudatuse toetamisel, millega sätestatakse, et 70% majandus metsade pindalast jääb majanduslikku kasutusse. See loob vajaliku ennustatavuse puidutoorme kättesaadavuses ning annab kindluse nii olemas olevatele kui ka tulevastele investeeringutele.
Samuti väärib esiletõstmist tema panus puidu kasutamise edendamisse ehituses, mis aitab vähendada ehitussektori kliimamõju, suurendada kohaliku puidu väärindamist ning kasvatada puidupõhise väärtusahela panust Eesti majandusse.
Tõnis Korts / Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht:
Eesti Jahimeeste Selts avaldab Teile siirast tunnustust ja tänu järjepideva panuse eest Eesti jahinduse arendamisse ning jahimeeste kogukonna esindamisse seadusloomes.
Riigikogu liikmena on Teie eriline tugevus professionaalne ja tasakaalukas vaade jahindusele ning looduskasutusele. Jahindusbioloogina mõistate hästi looduse, inimeste ja majanduse vahelisi seoseid, aidates hoida arutelu sisuka ja lahendused toimivad.
Olulisemad tegevused ja tulemused
Relvaseaduse kaasajastamine
Teie töö relvaseaduse ajakohastamisel on olnud jahimeestele väga oluline. Valminud ettepanekud on mõjutanud nii turvalisust kui ka jahinduse igapäevast toimimist. Eesti Jahimeeste Selts hindab kõrgelt Teie rolli, mis on viinud arutelud põhimõtetest praktiliste lahendusteni.
Dialoog poliitikute ja ametnikega
Olete toetanud jahindusvaldkonda praktiliselt, korraldades kohtumisi poliitikute ja ametnikega. Need arutelud on parandanud arusaamist jahinduse rollist looduskaitses ja maaelu toimimises ning aidanud ennetada arusaamatusi.
„Lastega loodusesse“ teema-aasta
Olete toetanud algatust, mille eesmärk on viia lapsi ja noori rohkem loodusesse ning kasvatada nende keskkonnatunnetust ja vastutustunnet. Eesti Jahimeeste Selts peab seda oluliseks panuseks tulevikku.
Jahiseaduse muudatusettepanekud
Palume Teie abi jahiseaduses sisalduvate ebaproportsionaalselt kõrgete trahvimäärade korrastamisel.
Kokkuvõtteks
Teie tegevus Riigikogus on näidanud, et jahinduse arendamine saab toimuda korraga looduskaitseliselt vastutustundlikult, ühiskondlikult mõistetavalt ja praktiliselt teostatavalt. Eesti Jahimeeste Selts tänab Teid usaldusväärse koostöö ja panuse eest teemades, mis on olulised nii jahimeestele kui ka Eesti looduse ja maaelu kestlikule tulevikule.
Soovime Teile jõudu ja kindlat meelt sisukate lahenduste elluviimisel, hr. Tarmo Tamm!
Allar Jõks / Sorainen, partner ja vandeadvokaat:
Eesti õigusriigi seisukohast pean 2025. aasta suurimaks saavutuseks konkurentsiseaduse muudatusi, millega võeti üle EL konkurentsidirektiiv ECN+.
Esialgne eelnõu oli kaldu järelevalve ja ametnike poole ning võimaldas ettevõtjaid lihtsamalt karistada. Kohtulik kontroll oli puudulik ja järelevalvemeetmed hirmutavad.
Emotsionaalselt ülesköetud keskealiseks valgeks meheks muudab mind õigustus, mida kasutatakse riigivõimu volituste läbimõtlemata suurendamiseks: „ausal ei ole midagi karta“.
Minge küsige näiteks lõplikult õigeksmõistetud kohtunik Eveli Vavrenjukilt või vandeadvokaat Olev Kuklaselt, kuidas mõjus viieaastane avalikkuse tähelepanu keskmes kulgenud kohtuvintsutus, kui sind on justkui rahvavaenlasena disainitud. Nimekirja võib täiendada Elmar Vaheri, Kajar Lemberi ja paljude teistega.
Eelnõu oli vastuolus põhiseadusega, kuna kohustas ettevõtjaid esitama konkurentsiameti menetluses iseenda kohta tõendeid süüdimõistmiseks. Lisaks toodetaks täiendavalt bürokraatiat, luues täiesti uue haldus- ja halduskohtumenetluse. Seda ajal, kui kehtivas õiguses on olemas kõik vajalikud menetlused, et konkurentsirikkumisi uurida ja rikkumiste korral vastav karistus määrata. Õigusriigis ei tohiks ühegi seaduse tegemise eesmärk olla see, kuidas ettevõtjat lihtsamalt õiguserikkumise eest karistada.
Selles teemas olid ühel pool valdav enamus ettevõtlusorganisatsioone ja õigusasjatundjaid, teisel pool need, kelle arvates on iga seaduse eesmärk ettevõtjaid lihtsamalt karistada.
Tänu E200 ja sealhulgas Tarmo Tamme järjekindlusele kujunes eelnõu mitmeaastaste vaidluste järel selliseks, et tagatud on nii tõhus konkurentsijärelevalve kui ka ettevõtjate põhiõiguste kaitse.
Igaühel on põhiseaduslik õigus unistada riigist, kus seaduste loomise eeldus ei ole veendumus, et ettevõtja on rahvavaenlane. Riigist, kus rahulolevat ettevõtjat nähes ei arvata, et järelikult on tal õnnestunud riiki tüssata.
Olen Eesti Advokatuuri põhiõiguste komisjoni liikmena ja Teenusmajanduse Koja juhatuse liikmena tänulik, et vaatamata massiivsele spinnimisele ja meediamanipulatsioonidele jäid E200 ja Tarmo Tamm kindlaks õigus riigi ideaalidele.
